Eesti filmid tegid Leedus peaaegu puhta töö
18. november Tiit Tuumalu
«Poeetilise ja maagilise muinasjututõlgenduse ning reaalsuse, kujutluse ja fantaasia meisterliku ühendamise eest,» resümeeris žürii.
Sünopsise järgi äratab savinukk selles ellu oma ümbruse, mis muutub sürreaalseks, pidevas liikumises olevaks maailmaks. Film esilinastus mais.
Ära märgiti Kristjan Holmi joonisfilm «Must stsenaarium» ja loomingulise tandemi Girlin Bassovskaja nukufilm «Papa». Parima Leedu filmi preemia sai Marija Stonytė film «Liiga noor, et sõita».
Kokku võistles 15 mängu-, dokumentaal- ja animafilmi, Eestist veel Triin Ruumeti lühimängufilm «Tupsu», Anna Hintsi lühimängufilm «Õnne manifest», Ivan Pavljutškovi lühimängufilm «Ivanipäev», Eva Kübara lühimängufilm «Kolm» ja Maria Kiviranna dokumentaalfilm «Armastus käib kõhu kaudu».
Vilniuses, Kaunases, Klaipedas ja Šiaulias toimuva suure rahvusvahelise festivali ainsa võistlusprogrammi eesmärk on julgustada ja tutvustada noori Balti riikide filmitegijaid. Festival keskendub Euroopa filmikunstile ja selle kavas on üle saja filmi.
___________________________________________________________________________________________
Viis asja, mida teevad vaid õnnelikud inimesed
Nad väldivad draamat
Õnnelikud inimesed tegelevad vaid enda asjadega. Kui teised inimesed pistavad oma nina sageli võõrastesse asjadesse, siis õnnelikud inimesed keskenduvad sellele, mida nad ise saavad kontrollida. Kui soovid lihtsa vaevaga oma õnne suurendada, pööra tähelepanu oma elule ja lase teistel rahus olla.
Nad vaatavad elu positiivsest küljest
Kui asjad muutuvad keeruliseks, ei lase tõeliselt õnnelikud inimesed sel end kõigutada. Läbikukkumiste analüüsimine ja halvimate stsenaariumite ettekujutamine on paljudele inimestele omane, aga kui tahad olla õnnelik, pead uskuma, et asjad lähevad alati hästi. Jää oma eesmärkidele kindlaks ja tea, et mis ka ei juhtuks, sa suudad kõigest taastuda.
Nad hindavad suhteid
Selle asemel, et keskenduda rahale ja pühendada pikki tunde tööle, keskenduvad õnnelikud inimesed isiklikele suhetele. Oma elu lõpus ei mäleta sa tööl veedetud tunde, sa mäletad olulisi suhteid ja neid aegu, mil olid koos sõpradega. Kui sead inimesed rahast olulisemale kohale, saad kogeda suuremat õnne.
Nad ei keskendu materiaalsetele asjadele
See käib kokku eelmise punktiga. Kui paljud meist usuvad, et ostlemine on hea moodus stressi maandamiseks ja et paljude asjade omamine teeb meid õnnelikuks, siis teine suur hulk inimesi on veendunud, et kogemused on palju paremad kui materiaalsed tooted. Uued rõivad on küll toredad, aga uued teksased ei tekita pooltki nii head tunnet kui langevarjuhüpped või ägedad matkad.
Nad lasevad kirel end juhtida
Kui õnnelik inimene ärkab hommikul ja tajub, et töö ei paku talle rahuldust, ei pelga ta töölt lahkuda, et liikuda selle suunas, mis teda tõeliselt õnnelikuks teeb. Sellega võib kaasneda riskide võtmine. See võib viia suure läbikukkumiseni. Kuid õnnelikud inimesed ei pelga end proovile panna ja püüelda nende asjade poole, mida teised kardavad.
______________________________________________________________________________________--
Tee nii ja sa ei karju oma laste peale enam kunagi!
10. november 2014 19:01
http://perejalaps.delfi.ee/pere/tee-nii-ja-sa-ei-karju-oma-laste-peale-enam-kunagi?id=68776203
Lapsed on muidugi elu
õied ja suur rõõm, kuid nii beebiemmed, töötavad emad, kui üksikvanemad
teavad hästi, et pereelus on alati olukordi, mis suurt stressi
tekitavad. See on üllatav, kui lihtne on oma igapäevastressi vähendada
ja peresuhteid parandada.
Iga vanem on sellega nõus, et lapsed toovad ellu uskumatult palju
rõõmu, kuid ühtlasi on enamik vanemaid nõus ka sellega, et elu koos
lastega toob kaasa stressi, üleväsimust, närvilisust, enda vajaduste
allasurumist, frustratsiooni. Kuidas siis oma pereelu hävitavast
liigsest stressist vabaneda?
Hinga, loe numbreid ja tunne, kuidas stress taandub — 7/11 harjutus
See on väga lihtne, sisse hingates loe seitsmeni ja välja hingates üheteistkümneni. See 7/11 hingamine võib tunduda arusaamatult lihtsana, kuid on fakt, et kui välja hingamine kestab kauem, kui sissehingamine, siis see lõdvestab sinu keha ja meelt. Lihtne numbrite lugemine hingamise ajal välistab selle, et hakkad mõttes oma probleemidega tegelema. Las aju puhkab.
Aga kuidas ka oma lastele sellist lõdvestumistehnikat õpetada?
Muidugi läbi mängu! Lastele, eriti väikestele lastele, meeldib väga numbreid loendada. Tehke seda koos ja kui nad on juba suuremad, siis on neil juba kehaline kogemus sellisest lõdvestumisest ja nad ei vaja enam ei juhendamist ega isegi mitte meeldetuletust. Ehk välistab see ka selle, et laps hiljem suitsetama hakkab, sest talle pole seda vaja. (Ka sigareti suitsetamise puhul toimub rütmiline sisse-välja hingamine, kuid sellisel juhul kaasneb kahjulik kõrvalmõju nikotiini näol)
Ärritunud ja stressis pereliikmed võivad üksteisele palju kahju teha — öeldes ja tehes asju, mida nad lõdvestunud ja puhanud olekus ei teeks. Lihtne 7/11 harjutus on sinu perel heade peresuhete loomisel suureks abiks.
Kui tood aga oma raske tööpäeva stressi koju kaasa, kus see veelgi suureneb, sest esikus on jalanõud hunnikus, kraanikauss on nõusid täis, köögilaud on kaetud õpikutega, lapsed on ninapidi arvutis ja koer järab sinu uue kinga kontsa, siis on kaks võimalust — sinu stress ja kurnatus suurenevad veelgi, või sa paned oma asjad maha, ning võtad ette 7/11 harjutuse. Ning tegeled seejärel kõige sellega, mis sind kodus ootab. Ega probleemid ei kao, kuid sa oled tunduvalt paremas vormis, et nendega tegeleda.
See harjutus on vajalik kõikidele osapooltele näitaks ka siis, kui näed, et lapsed on kohe karvupidi kokku minemas. Aga see on suurepärane ka päeva alustuseks ja päeva lõpetuseks kõikide pereliikmete jaoks.
Peresuhted paranevad
Teadlased, kes on selle meetodi kasulikkust uurinud, väidavad, et hingamisharjutust pidevalt praktiseerides väheneb stressitase, inimene muutub rahulolevamaks, suureneb õnnetunne ja paraneb keskendumisvõime ning üldine tervislik seisund. See kõik loob eelduse ka paremate peresuhete loomiseks.
Olla hetkes ja mõelda sellele, mida parasjagu teed, ka see aitab sul püsida tasakaalus. Ka kingade jalgapanek võib olla meelt vaigistav tegevus, kui samal ajal mitte millelegi muule mõelda. Sel hetkel puhkab su meel negatiivsetest mõtetest, mis muidu peas ringi kappavad. Sellised pisikesed meelepuhkuse pausid päeva jooksul, nagu teekannu kohisemise heli kuulamine või keskendumine sellele, kuidas puu akna taga liigub, annavad sulle vajalikke puhkusehetki. Siis oled ka õhtul koju jõudes parem lapsevanem.
Olla hetkes ja lasta endal korraga tegeleda vaid ühe asjaga — seda oskavad lapsed enamasti täiskasvanutest pareminigi. Kui nad näiteks mängivad, on nad oma tegevusse jäägitult süvenenud. Et see hetkes olemise oskus neil ei kaoks, tee 7/11 harjutust kindlasti ka koos lastega.
Meetod on järjest suuremat populaarsust kogumas. Näiteks Angelina Jolie, 6 lapse ema ja näitlejanna, naine, kelle stressitase võiks tema elust tingituna olla ilmatuma kõrge, on väitnud, et lõdvestab oma keha ja meelt just seda tehnikat kasutades.
Ja kõige rohkem on sul seda harjutust muidugi vaja iseendale
Sest lapsevanemal tuleb ette hetki, mil oled meeleheitel ja tõeliselt vihane, sest sa ei tea, mida teha oma jonnihoos põrandal viskleva mudilase või uksi paugutava teismelisega. Sa võidki näiteks hakata karjuma, oma last sakutama või määrata talle mingi jabura karistuse, mille tulemusel su teismeline sind hulluks hüsteerikuks pidama hakkab. Hinga parem seitsmeni lugedes sisse ja hinga üheteistkümneni lugedes välja ning sa võid olla kindel, et see tagab sinu jaoks piisavalt optimaalse seisundi, mis võimaldab sul olukorrale normaalse inimesena reageerida.
Õhtul, kui kõik magavad, võta hetk ja mõtle nendele väikestele, kuid olulistele saavutustele, mille on sulle kinkinud kõige lihtsam lõdvestumisviis: sisse-välja hingamine.
Allikas: dailymail.co.uk
See on väga lihtne, sisse hingates loe seitsmeni ja välja hingates üheteistkümneni. See 7/11 hingamine võib tunduda arusaamatult lihtsana, kuid on fakt, et kui välja hingamine kestab kauem, kui sissehingamine, siis see lõdvestab sinu keha ja meelt. Lihtne numbrite lugemine hingamise ajal välistab selle, et hakkad mõttes oma probleemidega tegelema. Las aju puhkab.
Aga kuidas ka oma lastele sellist lõdvestumistehnikat õpetada?
Muidugi läbi mängu! Lastele, eriti väikestele lastele, meeldib väga numbreid loendada. Tehke seda koos ja kui nad on juba suuremad, siis on neil juba kehaline kogemus sellisest lõdvestumisest ja nad ei vaja enam ei juhendamist ega isegi mitte meeldetuletust. Ehk välistab see ka selle, et laps hiljem suitsetama hakkab, sest talle pole seda vaja. (Ka sigareti suitsetamise puhul toimub rütmiline sisse-välja hingamine, kuid sellisel juhul kaasneb kahjulik kõrvalmõju nikotiini näol)
Ärritunud ja stressis pereliikmed võivad üksteisele palju kahju teha — öeldes ja tehes asju, mida nad lõdvestunud ja puhanud olekus ei teeks. Lihtne 7/11 harjutus on sinu perel heade peresuhete loomisel suureks abiks.
Kui tood aga oma raske tööpäeva stressi koju kaasa, kus see veelgi suureneb, sest esikus on jalanõud hunnikus, kraanikauss on nõusid täis, köögilaud on kaetud õpikutega, lapsed on ninapidi arvutis ja koer järab sinu uue kinga kontsa, siis on kaks võimalust — sinu stress ja kurnatus suurenevad veelgi, või sa paned oma asjad maha, ning võtad ette 7/11 harjutuse. Ning tegeled seejärel kõige sellega, mis sind kodus ootab. Ega probleemid ei kao, kuid sa oled tunduvalt paremas vormis, et nendega tegeleda.
See harjutus on vajalik kõikidele osapooltele näitaks ka siis, kui näed, et lapsed on kohe karvupidi kokku minemas. Aga see on suurepärane ka päeva alustuseks ja päeva lõpetuseks kõikide pereliikmete jaoks.
Peresuhted paranevad
Teadlased, kes on selle meetodi kasulikkust uurinud, väidavad, et hingamisharjutust pidevalt praktiseerides väheneb stressitase, inimene muutub rahulolevamaks, suureneb õnnetunne ja paraneb keskendumisvõime ning üldine tervislik seisund. See kõik loob eelduse ka paremate peresuhete loomiseks.
Olla hetkes ja mõelda sellele, mida parasjagu teed, ka see aitab sul püsida tasakaalus. Ka kingade jalgapanek võib olla meelt vaigistav tegevus, kui samal ajal mitte millelegi muule mõelda. Sel hetkel puhkab su meel negatiivsetest mõtetest, mis muidu peas ringi kappavad. Sellised pisikesed meelepuhkuse pausid päeva jooksul, nagu teekannu kohisemise heli kuulamine või keskendumine sellele, kuidas puu akna taga liigub, annavad sulle vajalikke puhkusehetki. Siis oled ka õhtul koju jõudes parem lapsevanem.
Olla hetkes ja lasta endal korraga tegeleda vaid ühe asjaga — seda oskavad lapsed enamasti täiskasvanutest pareminigi. Kui nad näiteks mängivad, on nad oma tegevusse jäägitult süvenenud. Et see hetkes olemise oskus neil ei kaoks, tee 7/11 harjutust kindlasti ka koos lastega.
Meetod on järjest suuremat populaarsust kogumas. Näiteks Angelina Jolie, 6 lapse ema ja näitlejanna, naine, kelle stressitase võiks tema elust tingituna olla ilmatuma kõrge, on väitnud, et lõdvestab oma keha ja meelt just seda tehnikat kasutades.
Ja kõige rohkem on sul seda harjutust muidugi vaja iseendale
Sest lapsevanemal tuleb ette hetki, mil oled meeleheitel ja tõeliselt vihane, sest sa ei tea, mida teha oma jonnihoos põrandal viskleva mudilase või uksi paugutava teismelisega. Sa võidki näiteks hakata karjuma, oma last sakutama või määrata talle mingi jabura karistuse, mille tulemusel su teismeline sind hulluks hüsteerikuks pidama hakkab. Hinga parem seitsmeni lugedes sisse ja hinga üheteistkümneni lugedes välja ning sa võid olla kindel, et see tagab sinu jaoks piisavalt optimaalse seisundi, mis võimaldab sul olukorrale normaalse inimesena reageerida.
Õhtul, kui kõik magavad, võta hetk ja mõtle nendele väikestele, kuid olulistele saavutustele, mille on sulle kinkinud kõige lihtsam lõdvestumisviis: sisse-välja hingamine.
Allikas: dailymail.co.uk
Karin Streimann: mida mõtleb üks väike inimene, kui tema vanem on purjus?
Avaldatud: 25. oktoober Kell 18:23 Karin Streimann
Soomes on juba aastakümneid uuritud, kuidas kogevad täiskasvanute alkoholitarvitamist lapsed. Arvatakse, et vähemalt veerandit lastest mõjutab vanemate alkoholitarvitamine negatiivselt. See põhjustab kodus kaklemist ja tülitsemist, häbi oma vanemate pärast ning usalduse kaotamist. Soomlased alustasid äsja uue sotsiaalkampaaniaga, et juhtida täiskasvanute tähelepanu laste nägemusele alkoholist ning alkoholi tarvitamisest. See esitab kõigile täiskasvanutele mõtlemapaneva küsimuse: «Mis oleks, kui lapsed saaksid endale ise vanemad valida?»
Ka Eestis on olemas teadmine sellest, kuidas kogevad lapsed täiskasvanute alkoholitarvitamist. Näiteks uurisime sel kevadel fookusgruppides, millised on 12-17-aastaste noorte hoiakud alkoholi suhtes ning millistes olukordades puutuvad noored alkoholiga kokku. Tunded ja mõtted, mida noored vanemate alkoholitarvitamise kohta esile tõid, on väga emotsionaalsed. «Vastiku tunde tekitab... Siis nad [purjus vanemad] nagu käituvad ebanormaalselt, siis nad nagu ei saa millestki aru ja siis järsku nad magavad lihtsalt, siis nad ei kuule mind, ei saa aru, mida ma räägin».
Sarnaseid kogemusi ja tundeid tõid välja paljud: «Mind see ärritab, eriti näiteks kui isa tuleb õhtul... Isaga on nii et ta tuleb joobes peaga koju ja ta hakkab kümme korda ühte asja seletama.... Täiesti närvidele käib, täiesti närvi ajab lihtsalt». Sageli unustatakse lubadusi, mida joobes peaga on antud: . «Tavaliselt on nii, et ta alguses ütleb midagi ja teatud aja pärast ei mäleta enam, mis ta ütles...».
Laste kodu peaks olema turvaline ja kindel koht, alkoholi tarvitamine võib tekitada aga kaootilised reeglid ja häirida pere rutiine. Kasvõi seda, millal magama minnakse ja üles tõustakse või kas hommiku- ja lõunasöök on olemas või mitte. Tihtipeale on alkoholi tarvitamise tõttu vanemate käitumine etteaimamatu ning segadust tekitav. Rutiinide rikkumist kirjeldavad fookusgruppides osalenud noored: «Mul ükskord kasuisa magas maja ees pingi peal ja oli, et kus mu kodu on...?». Teine noor kirjeldab kodust õhkkonda ja teadmatust nii: «Siis tuleb isa laamendama ja õiendama ja siis ongi... Ema saadab ta kodunt välja ja siis alles hommikul tuleb kasuisa koju... Aga ma jäin mõtlema, kus ta ööbis...?».
Kirjeldatakse tundeid, mis varieeruvad ärritusest ja vastikusest haledustundeni. «Tekitab haledaid tundeid... Isa tuleb juua täis peaga koju, hakkab laamendama, vanemad kaklevad ja siis ema viskab nagu isa kodust välja...». Kui laps ei tea, mis täna õhtul ees ootab – kas vanem tuleb koju, kus vanem magab, kas temaga on kõik hästi – ei suuda ta ka keskenduda oma tegemistele. Lapseks olemise asemel peab ta muretsema oma täiskasvanud vanema heaolu pärast.
Alkoholi tarvitamine on laste nägemuses osaks paljudest rituaalidest: puhkepäevade tähistamine (jõulud, jaanipäev, vabariigi aastapäev, pulmad, matused), perekondlikud traditsioonid (sünnipäevad, puhkused). Fookusgrupis osalenud noor kirjeldab: «Mul on tavaliselt nii, et mu vanemad joovad alati siis, kui on mingi vana-aastaõhtu või niimoodi.... siis täiega mingi... Lakuvad ja joovad, pärast tuleb kohale ja nömm- nömm-nömm ...». Alkoholi osa vanemate elus ning enda tundeid kirjeldab noor: «Kui ma lähen koju ja näen, et vanemad on jälle kuskil diivani peal onju, et ühel džinn ja teisel õlu käes, et siis nagu... ei ole motivatsiooni...».
Tundub, et alkohol on muutunud üheks osaliseks pereelus, mida lapsed ei salli ja millest vanemad ei loobu. Kas lapse nägemuse teadvustamine suurendab vanemate motivatsiooni alkoholi vähemaks tarvitamiseks?
Tulles tagasi alguses välja toodud täiskasvanu õiguste ja vabaduste juurde tekib küsimus, et miks need õigused on tähtsamad lapse õigusest turvalisele ja toetatud arengule? Imeilusasti kirjutas Astrid Nõlvak oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis «Alkoholi puudumine ei riku pidu» alkoholivabast Hiiu Folgist: «Ilus on vaadata, kui emad ja isad võtavad õlle- või veiniklaasi asemel pihku oma väikese tütre või poja käe ning saavad osa kõigest, mida festivalil on pakkuda. Tore on näha laste nägudel rahu ja rõõmu, sest neil on hea oma vanematega koos olla.»
See sama väike käsi, väike inimene, võiks olla meil meeles ka sünnipäevadel, pulmades, jaanipäeval, nädalavahetustel. Mida mõtleb üks väike inimene, kui tema vanem on purjus? Noorte endi ütluste põhjal võib öelda, et seoses vanema alkoholitarvitamisega on enamus lastest tundnud erinevaid tugevaid negatiivseid tundeid. Kui vanem ei suuda endale piire seada, kuidas saab laps seda õppida?
Lõpetaksin antud teema tsitaadiga, mille ühes fookusgrupis osalenud laps ütles: «Kui mina oleks president, siis ma keelustaks alkoholi tegemise...». Loodetavasti paneb see lapse mõte täiskasvanud mõtlema.
__________________________________________________________________________________________
Hästisäilinud muumiad Peruu kõrbest on märk senitundmatust rahvast
Foto: Wroclawski ülikool / ajakiri Imeline Teadus
Atacama kõrbes kaevas rahvusvaheline arheoloogide töörühm välja 150 muumiat, mis on pärit siiani tundmatust kultuurist.
Atacama kõrbe põhjaosas elanud rahvas mattis need mumifitseerunud
surnud ajavahemikus 400–700 pKr, mis tähendab seda, et piirkond oli
asustatud seniarvatust juba 500 aastat varem, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.Surnud maeti pakituna puuvillakangasse ja roomattidesse ning see viis nende iseenesliku mumifikatsioonini.
Hauapanuste seast leidsid arheoloogid relvi, potte, kangakudumise tööriistu ja laamavillast peakatteid. Iseäranis üllatavad olid leitud vibud.
"Vibud on Peruus väga haruldane arheoloogiline leid. Me oleme leidnud neid Tšiilist ja kaugemaltki idas, kuid praegune avastus vajab lähemat uurimist," ütles väljakaevamiste juht, professor Józef Szykulski International Business Timesile.
Professori sõnul sümboliseerivad vibud surnu võimu ja staatust.
___________________________________________________________________________________________
Oma jõul ja sõprade toel alustanud ettevõtja: Puutöö on hobi, mis toob leiva lauale
16. oktoober 2014 12:07
Oü Kasela Grupp omanik Heimo Kasela teeb puutööd rõõmuga.
Foto: Reet Saar
Üks neist on Heimo Kasela, kes oma ettevõtlusega alustas Märjamaal 2011. aastal. Kasela ettevõtjaks saamise lugu on paljude teistega sarnane. Kui ettevõte, kus ta seni töötas, masu ajal pankrotti läks, oli mees mõnda aega töötu. Mõistagi käis ta erinevatel kursustel ja koolitustel ja tasapisi muutus üha omasemaks mõte hakata iseendale tööandjaks. Julgustajaks ja õhutajaks oli nii abikaasa, aga ka mõned kliendid, kelle tellimusi ta palgatöölisena oli täitnud.
„Mulle meeldib puutöö väga. See on mulle nii hobi kui elatusallikas. Ma ei kujutanud ette, et lähen muu ameti peale, kuigi ümberõppe võimalusi oleks ehk olnud. Kodust väga kaugel tööl käia ka ei tahtnud. Tisleri ametit siin-seal isegi pakuti, aga siis oleks suurem osa palka sõiduks kulunud. Mõtlesin, et proovin algul kasvõi väikse raha eest ise teha,“ meenutas Kasela algust.
Kui kunded toona küsisid, kas Heimolt saab midagi tellida, vastas mees, et tal pole veel vajalikke masinaid. Mõni oli nõus kasvõi aasta ootama, peaasi, et Kasela teeks, nad teadsid tema stiili ja kvaliteeti.
Ta kirjutas töötukassale ka äriplaani, et saada alustavale ettevõttele stardiraha, aga sealt tuli eitav vastus. Põhjendati, et nii palju puiduettevõtteid on pankrotti läinud, millega tema eristub. Seepeale laenas Kasela sõpradelt raha vajalike seadmete ostmiseks – pangast laenata ei saanud, sest polnud piisavat tagatist anda – ja osaühing Kasela Grupp läks käima.
Kasela töökojas püüab ruumi keskel pilku suur kahekettaline formaatsaag. Kui enne saagis ta käsisaega tükid välja ja lihvis käsifreesiga servad siledaks, siis formaatsaag teeb mõlemad operatsioonid korraga ära. Lähiaja plaanides on osta servapealistusmasin. Praegu kleebib ta triikrauaga plaatidele ääred külge.
Seni pole Kasela programmidest ja projektidest seadmete soetamiseks toetusi taotlenud. „Ma esmalt kogun raha ja siis ostan uue masina, võtku selle saamine pealegi kauem aega. Eks seetõttu mu ettevõtte areng ongi nii pikaldane olnud, et püüan ise kõigega hakkama saada,“ kommenteeris mees oma stiili.
Töökoda on mitmekordse kilega pooleks jaotatud. Ühel pool käib saagimine ja muud tolmu tekitavad tööd, teine pool on viimistluse jaoks. Veel mahub tegija siia ära, aga arengule mõeldes oleks siiski suuremat ruumi vaja. Pealegi pole materjali teisele korrusele mugav toimetada ja sealt pole lihtne ka valmis toodangut alla viia. Nii mõndagi tõstetakse telfriga üles ja alla.
Kodulehte Kasela Grupil pole, aga Facebook teeb turundustöö hästi ära. Seda muret pole, et tellijad teda üles ei leiaks. Väga tõhus infoliin on kliendid ise – kellele ta midagi on teinud, need soovitavad edasi oma tuttavatele.
Praegu on tööjärg juba jaanuaris. Kasela ise nii pikka järjekorda kliendi poolt vaadates heaks ei pea, kuigi talle tegijana annab see pikemaks ajaks kindlustunde. Kõige rohkem tellitakse temalt treppe ja mööblit, samuti aiaehitisi koos sisseseadega. Koostööd alustades kuulab meister kliendi soovid ära, siis joonistab mõned eskiisid või pakub soovitusi, et köögi kasutajal oleks mugavam toimetada. Selgeks on saanud, et mida rohkem suhtled ise, seda rohkem tuleb infot kliendi käest.
Mööbli valmistamiseks vajaliku kuiva materjali ostmine on omaette teema – väikesele tellijale ei pakuta selliseid hinnasoodustusi nagu suurtele tellijatele. Kallim materjal ja käsitöö ei saa lõpptulemusena anda ka odavat hinda. Küll on aga plussiks personaalsus, sest tellija teab meistrit, kes talle mööbli valmistas.
„Mõned söögilauad on olnud sarnased, aga üldiselt on kõik tellimused ikka ainukordsed,“ rääkis Heimo oma töödest. „Ma ei taha üksluist tööd teha. Kui pean kümme ühesugust kapiust tegema, siis see võiks olemata olla. Palju huvitavam on iga kord nullist alata.“
Sihikindlalt töökojas toimetav mees oma toodetega messidel käinud ei ole. „Selleks on lisaraha vaja. Mul pole ka tüüptoodet, mida pakkuda. Siis peaks firmal olema paar töömeest, kes valmistavad taolisi asju,“ põhjendas Kasela. Näiteks klaasplaadiga lauda, mis on Kasela enda disainitud, peab autor üsna heaks mudeliks, aga ta ei pea end müügimeheks, kes oskab, tahab ja suudab neid laudu müüa. Suure klaasplaadist laua massiivsed kandilised jalad on seest tühjad. See võimaldab nende sisse näiteks valgustuse panna, mis lööks lauaplaadi mustri särama. Nimelt on kolmekihilise klaasplaadi keskmine klaas muudetud ühe haamrilöögiga ämblikuvõrgu-laadseks. Mõned sellised lauad on kliendid juba hästi vastu võtnud.
Ärinimi Kasela Grupp tähendab esialgu vaid üht inimest, omanikku ennast. Praegu veel rassib Heimo Kasela üksi, aga järgmisel aastal plaanib abilise võtta. „Olen mõelnud tuua endale koolist praktikandi, aga nemad on õppinud töötama väga kaasaegsete masinate peal, minul käsitöölisena pole seda võimalust veel pakkuda.“
Abilist oleks tal vaja juba sellepärast, et tellimusi kiiremini täita, aga abikäed kuluksid ära ka treppide paigaldamisel. Rent on küll mõistlik, aga neil päevil, kui omanik käib materjali toomas või valmistöid paigaldamas, siis töökoda seisab. Abilisega seda muret enam poleks.
Kasela peres on väike laps, kelle isa lasteaeda viib ja toob. Selle järgi kujuneb ka tema enda tööpäeva pikkus, aga eks tuleb töökojas käia nädalavahetustelgi. „Ettevõtjana oled nii iseenda peremees kui ori,“ sõnas Kasela rahuliku tõdemusega, et asjad just niimoodi käivadki. „Lihtsam oleks olla palgatööline, aga enam ei tahaks kellegi alluvuses töötada,“ ütles ta veendunult. Nüüd õhutab ta teisigi oma ettevõtlusega alustama, lisades julgustuseks, et kes ei proovi, see ei saagi teada ja kui ebaõnnestudki ,pole seegi veel maailma lõpp.
Väikeettevõtjana otsib ta uusi teadmisi sobivatel infopäevadel. Koolitusele ta liiga palju kulutada ei saa, sest praegu läheb kogu tähelepanu ja tekkinud säästud firma laiendamiseks.
Kasela on osalenud RAEKi alustava ettevõtja koolitustel, praegu käib ta mentorklubis. „Sealne osavõtutasu oli sümboolne. Igas kuus on kokkusaamised ja saab targemaks küll,“ hindas Heimo mentorkoolitusi. Klubis räägivad erinevate alade ettevõtjad oma kogemustest, see annab üldisema pildi ettevõtlusest. Puiduga tegelev mentor oskab lisada mõnegi tähelepaneku, mis konkreetselt Kasela tegemistele kasuks võiksid tulla.
Kus ta võiks oma ettevõtmisega olla viie aasta pärast? Vastus tuli päris kiiresti, mis kinnitas, et sellele on mõeldud. Siis võiks olla paar töömeest palgal. Nemad valmistaksid standardsemaid tooteid, mille hind on tellijale taskukohasem .Need tooted tooksid raha sisse ja see aitab katta püsikulusid. Omanik ise tegeleks keerulisemate ja ainukordsete tellimustega.
„Katsun mõelda realistlikult, mitte liiga pilvedesse tõusta oma plaanide ja lootustega,“ ütles Heimo Kasela. Hommikul tuleb ta oma sõnul tööle rõõmsa meele ja hea tahtmisega. Tihti on tal käsil kaks tööd korraga. Kui ühte tehes jookseb mõte kinni või tekib tüdimus, siis võtab teise asja ette.
_____________________________________________________________________________________
6 suurimat viga, mida alustavad ettevõtjad teevad
Avaldatud: 07. oktoober Kell 12:00 Getter Orusalu
Kanadast pärit rahvusvaheliselt edukas ettevõtja ja koolitaja Eric Edmeades on alustanud mitmeid ärisid, need üles töötanud ja seejärel maha müünud. Tänu rohketele ja mitmekesistele kogemustele teab ta suurimaid vigu, mida ettevõtjad äri alustades teevad.
Viga number 1: vähene ettevalmistus
„Alustavad ettevõtjad on täis entusiasmi ja tahavad kohe ärisse hüpata. Selle asemel tuleks aga telefon võtta ja helistada nii oma konkurentidele, võimalikele äripartneritele kui ka klientidele,“ soovitab Edmeades. Ta rõhutab turu-uuringu tähtsust ja valdkonna siseelu uurimist. „Helistage ja küsige konkurentidelt nõu, mida nad ise teistmoodi teeksid, kui saaksid uuesti alustada, ning millised on klientide tegelikud vajadused.“Viga number 2: konkurentide kopeerimine
Mugav on vaadata oma konkurente ja hakata enda äris samu turundusvõtteid kasutama. Liigagi paljud kopeerivad ka oma viimase palgatöö marketingi ideid, võttes need enda alustatavasse ettevõttesse üle. „Kui te lähenete oma marketingile täpselt samamoodi nagu konkurendid, siis ei paista te kuidagi välja,“ arvab Edmeades. Ta soovitab eristuda, luua uutmoodi lähenemine ning mõelda piirideta ja laialt.Viga number 3: korratakse enda vigu
Tõeliselt andekas ettevõtja on see, kes õpib teiste vigadest. „Peale selle,“ jutustab ärimees „et ei suudeta õppida teiste vigadest, korratakse ka enda eksimusi mitu korda.“ Kui teate juba, et miski ei tööta, siis pole mõtet sama asja uuesti teha. Eric soovitab suhelda teiste ettevõtjatega, uurida nende õppetunde ja kuulata neid rääkimas, sest tõeliselt suur oskus on teiste vigadest õppida.Viga number 4: rahavoo vähene kontroll
Iga ettevõtja teab, mis vahe on kasumil ja käibel. See, kui raha justkui on, ei tähenda automaatselt, et tegevus on kasumis ja tulus. „Kasu teenimine on üks teema, kuid teine on kogu rahavooga oskuslik ümberkäimine. Seda peaks kindlasti teadlikult õppima, et mitte omandada kogemusi valusate kaotuste tõttu,“ arvab ettevõtja. Ta soovitab tungivalt panustada usaldusväärsesse ja professionaalsesse raamatupidajasse, kellest paljud alustajad kokkuhoiu mõttes loobuvad.Viga number 5: liiga suur usaldamine
„Tihtipeale on ettevõtjate viga see, et nad ei usalda kedagi peale iseenda. Kahjuks on aga palju ka neid, kes on vastupidiselt just liiga usaldavad ja võivad kergesti petta saada,“ teab Eric omast kogemusest rääkida. Tänu isiklikult läbikogetule oskab ta öelda, et alati tasub investorite, partnerite ja isegi suuremate klientide tausta kontrollida, et olla tehingu õigsuses ja paikapidavuses kindel. „Parem kontrolli, kui kahetse,“ leiab ta.Viga number 6: meeskond koosneb ühesugustest inimestest
Selleks, et tuulelohe oleks õhus ja lendaks, on vaja kindlalt nööre hoida. Nii kui need lahti lasta, vajub ka tuulelohe maha. „See on hea näide sellest, et kõik teie meeskonnas ei saa olla unistajad ja visionäärid. Keegi peab nööre hoidma ehk olema administratiivse ja praktilise loomuga,“ selgitab Edmeades. Nii soovitab ta jälgida seda, kas meeskonnas on esindatud kõik peamised inimtüübid. Vaid tasakaalustatud koosseisuga suudate üksteist täiendada ja toetada ega kaldu ühessegi äärmusesse.Innustavad lood leiate SEB infokeskkonnast Foorum
Inimkatse: ratturi elu Tallinna tänavatel
Avaldatud: 16.10.2014 kell 10:44
Tallinna kesklinna rattateede ülevaatus
Allikas: Postimees
«Kõnniteele olid ju mitmesse kohta välja pandud täiendavad märgid, et parkimine on keelatud. Siin on lihtsalt järelevalve küsimus, mupo patrull peaks siin sagedamini käima,» ütleb transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Marek Rannala paneb veel tähele, et üks äsja valminud ülekäik jääb täpselt teeäärse parkla kõrvale ning seda kasutatakse parklasse sisse- ja väljasõiduks. Rüütelmaa lubab asja üle vaadata.
Segane teemärgistus
Pärnu maantee ja Tõnismäe tänava nurga juures kohtub ratturite kolonn esimese suurema teisest suunast tuleva liiklusvooga. Aga autojuhid on pikka ratturite rida nähes ettevaatlikud ja sõit sujub. Üksikul ratturil oleks seal ilmselt hoopis teine tunne, eriti tipptunni ajal.
Pärast Pärnu maantee viadukti tehakse järgmine peatus. Siin tuleb jutuks teemärgistus. Ühes kohas tähistab rattarada pidev, teises kohas katkendlik joon. Segadust tekitab ka see, et paljudes kohtades on näha nii uued kui ka vanad jooned.
«See pole veel midagi,» lausub kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. «Seal on ikka igasuguseid jooni maas.»
Rüütelmaa sõnul on nähtav kivi linna lepingupartneri kapsaaeda. «Uued jooned tõmmati enne peale, kui vanad alt ära said. Joonijate brigaad jõudis lihtsalt enne kohale kui teised, kes pidid teepinna puhtaks tegema,» kirjeldab ta nõukogude aja parimaid traditsioone meenutavat töötegemist. «Aga meie kliimas on positiivne see, et mõne aja pärast on need vanad jooned asfaldilt kadunud.»
Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi teeb ettepaneku uuendada rattaradade märgistust kevadel, mitte septembri alguses.
«Endla tänav oli väga halb näide ja sellisel asjal me kindlasti korduda ei lase. Teeme kõik, et seda rohkem ei juhtuks. Aga mis puudutab rattaradasid, siis nendes kohtades, kus sõidetakse, peab ju teekate korras olema,» selgitab Rüütelmaa.
Rannala uurib, kas rattaradadele tulevad nüüd ka sellised märgid, mis defineerivad raja ühesuunalisuse. «Paljud ratturid arvavad millegipärast, et see on kahesuunaline, kuigi ma ise selle peale ei tuleks. Teine asi oleksid rattaraja märgid või siis ohtlikumates kohtades võiks rada olla ühtlaselt värviga täidetud,» soovitab ta.
Rüütelmaa ütleb, et Tallinna liiklusruumis on liiklusmärke niigi palju rohkem kui paljudes Euroopa linnades. Tema sõnul on mõte kasutada liiklusmärke nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
«Rattaraja jaoks on parim lahendus piktogramm. Märk maha ja nii autojuhil kui jalgratturil on selge, kus on kellegi koht. Ja võib-olla oleks tõesti vaja sinna nooled juurde panna, et kellelgi ei tekiks mõtet, et rattarada on kahesuunaline,» räägib Rüütelmaa.
Takistusriba ülekäigukohal
Sõitjad soovivad ka seda, et ohtlikumad kohad oleksid rattaradadel punase värviga värvitud, nagu näiteks Tehnika tänava ristmike juures.
Viadukti juurest sõidetakse majade vahelt Asula tänavale ja sealt Kitseküla raudteeülekäigu juurde. Seda kohta ja selle tegijaid on maa põhja vandunud ilmselt kõik, kes sealtkaudu kas jalgratta või lapsevankriga üle raudtee on pidanud minema. Seal on tee tõkestatud torudega ja takistusribast läbi pääsemiseks tuleb teha kaks 180-kraadist pööret.
Enamik ratturitest sõidab tõkkest kõrvalt mööda. Meie pole esimesed, murule on ratastest lai porine rada tekkinud. Linnaametnikud laiutavad käsi – nemad pole teinud. Jüssi sõnul olevat see Eesti Raudtee arusaamine turvalisusest.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna töötaja Alo Kirsimäe selgitab, et seaduse järgi peaks jalgrattur jalakäijatele mõeldud ülekäigukohas raudteed ületama, ratas käekõrval. See on kõigile uudiseks. Kõik leiavad ühiselt, et kõnealune koht on ka ratta käekõrval lükkamiseks äärmiselt ebamugav ja inimvaenulik.
Pärast raudteeületust kulgeb tee mööda Tehnika tänava servas olevat rattarada. Ühtlasi kummutatakse ka müüt, et mulluse kapitaalremondi käigus tänavale ehitatud ohutussaared muutvat tee liiga kitsaks ning jalgratas ja auto ei mahtuvat neist kõrvuti mööduma. Mahuvad küll, vaja on vaid elementaarset teistega arvestamist.
Õnneks jõuame Tõnismäele hetkel, kui autosid on vähe ja nii saab ka ohutult ümber Kaarli kiriku tagasi pöörata. Seal on see kurikuulus koht, kus rattatee läheb diagonaalis üle esimese sõiduraja. Ratturid panevad autoliikluse hetkeks seisma, aga autojuhid lasevad meid rahumeelselt läbi. Peatselt jõuab kolonn mööda Luise, Tehnika ja Rohu tänavat Telliskivisse ning sealt edasi Balti jaama, kus retk lõppenuks kuulutatakse.
Kalamaja liikluskorralduse näidete varal lepivad kommunaalameti ja transpordiameti esindajad omavahel kokku, et järgmise aasta teeremonti kavandades vaadatakse liikluskorraldust ka pisut kaugemale, kui on ühe või teise objekti töömaa piir. Et ei tekiks olukorda, mis on praegu üsna mitmes kohas: üks tänav või teelõik on korda tehtud ja seal liikluskorraldus paika pandud, aga pärast seda vaadaku (kerg)liikleja ise, kuidas ta edasi saab.
_________________________________________________________________________________________
Kas suur vulkaanipurse võiks hävitada kogu elu Maal?
Vulkaanipurse Hawaiil. http://wesphelan.com/
Aktiivsetest vulkaanidest
kaugel eemal elamine ei paku paraku kaitset katastroofiliste
vulkaanipursete eest. Supervulkaanidega seoses pole õige küsida, KAS
mõni neist võiks hävitada elu Maal, vaid MILLAL see jälle juhtub.
Umbes 200 miljonit aastat tagasi toimunud erakordselt jõuline
supervulkaani-purse hävitas koguni 75 protsenti planeedil toona elanud
liikidest. Purse oli nii võimas, et lahutas Põhja-Ameerika Aafrikast, tekitades nende vahele Atlandi ookeani. Järgmise 600 000 aasta jooksul purskas supervulkaan, mida nimetatakse lühendiga CAMP (ingl Central Atlantic Magmatic Province, Kesk-Atlandi magmapiirkond), üha uuesti.
Halvaks uudiseks kõigile neile, kes naudivad elu mittevulkaanilistes paikades, pole aga kõike kinni kattev laava ega isegi lämmatavad tuhavihmad, vaid hoopis sündmusest johtuv reostus.
Näiteks kerkisid süsinikdioksiidi ja süsiniku määrad CAMP-i purske järel hüppeliselt. Keskkond sisuliselt hävis ning liike, kes suutsid sellest hoobist viimaks taastuda, jäi järele väga vähe.
Huvitav tõik on, et toonase supervulkaani-kataklüsmi järel hakkasid kõigepealt arenema ja maailma asustama dinosaurused, kes märksa hiljem ise katastroofiliste sündmuste tõttu välja surid. Paistab, et keegi ei jää igavesti võitjaks…
Niisiis, kas järjekordne hävitav vulkaanipurse võiks meile häda teha? Lühike vastus on: jah. USA-s Wyomingi osariigis tegutseva Yellowstone'i rahvuspargi all asub kaldeera, mille purske drastilised tagajärjed kujuneksid kindlasti ülemaailmseteks.
Teadlased avastasid hiljuti, et Yellowstone'i supervulkaani kaldeera ruumala on 89 x 32 kilomeetrit ning see asub 5–14 kilomeetri sügavusel maapinna all, mis tähendab, et Yellowstone’i vulkaani purse kujuneks 25 000 korda võimsamaks kui Saint Helensi vulkaani purse.
Ka siis ei tapaks teid tõenäoliselt laavavoolud ja tuline tuhk, vaid laavavoolude ja tuha tekitatav keskkonnareostus või purskest johtuv globaalne jahenemine.
____________________________________________________________________________________________
Praktiline mustkunst: 5 tehnikat inimeste veenmiseks
13. oktoober 2014 11:10
Millised on
viis praktilist ja lihtsat võimalust, kuidas hoida vestlust üleval, luua
tugev side ja saada inimesi enda poolele, kasutades lihtsaid veenmise-
ja mõjutamise tehnikaid?
21-aastane võlur ja illusionist Kevin Chrison on mustkunstiga
tegelenud juba 10-aastasest saadik ning möödunud talvel andis ta
lavakunstistuudios Cabaret Rhizome ka oma esimese sooloetendustesarja,
šokimustkunstilavastuse "UKS", mille kõik üheksa etendust olid välja
müüdud. Ta kirjutab selles loos mõjustamise kunstist, psühholoogiast ja
inimeste veenmisest.Kohe alguses mainin ära, et veenmine ja mõjutamine ei ole sama, mis manipuleerimine. Tehnikad võivad küll kohati kattuda, aga eesmärgid on hoopis erinevad. Üritades kedagi veenda, müüakse maha idee, toode või teenus, mille puhul usutakse, et see võib kliendi elule või ärile luua lisaväärtust. Manipuleerides seevastu ei toetuta faktidele, vaid mõeldakse neid välja ja valetatakse manipuleerija huvidele keskendudes.
Mõjutamine toimub iga päev ja kogu aeg
Igaüks langeb meist päevas loendamatute veenmiskatsete ohvriks – nii korporatsioonide, huvigruppide, poliitiliste parteide kui ka muude organisatsioonide poolt (nt kas kooseluseadus või mitte?). Kõik üritavad meid veenda, et nende toode, idee või uuendus on just see, mida me peaksime ostma, uskuma või mille poolt hääletama.
Meie isiklikus elus käib pidevalt seesama võitlus seisukohtade, ideaalide ja tegevuste pärast. Olgu siis sõbrad ja perekond, kolleegid või võõrad – igaüks üritab välja mõelda viise, kuidas panna kedagi uskuma, et just tema vaatenurk on see õige. Me kõik mängime seda mõjutamise mängu kas vähem või rohkem. Teadlikult või mitte, aga müük käib kogu aeg!
Ühed edukamad veenjad ei ole aga müügimehed, vaid petised ja kelmid, kes on inimpsühholoogia meistrid. Samuti mustkunstnikud, kes kasutavad samu tehnikaid, aga teevad seda meelelahutuslikul, mitte omakasu eesmärkidel. Ega ilmaasjata öelda, et mustkunstnik on aus petis.
Kuna kõiksugused väiksemad ja suuremad petuskeemid, panga- ja kunstiröövid pakuvad mulle tohutult huvi ja on väga südamelähedased (isegi nii südamelähedased, et mõnda väiksemat olen ka ise praktiseerinud, küll mitte inimeste, vaid suurte korporatsioonide peal), siis õpetan teile mõned lihtsad ja praktilised psühholoogilised tehnikad, mida kasutavad petised, et luua inimestega kiiresti tugev side ja võita nende usaldus, sest just see ongi veenmise retseptiks.
Viis tehnikat, kuidas võita inimeste usaldust
Siin on viis praktilist võimalust, kuidas hoida vestlust üleval, luua tugev side ja saada inimesi enda poolele, kasutades lihtsaid veenmise- ja mõjutamise tehnikaid.
1. Avatud laused. Need on laused, mis lõpevad küsimustega ja mida kasutatakse vestluse ülevalhoidmiseks, üks small talk‘i alustala. Petised kasutavad samu lauseid ohvritega suhtluse alustamiseks. Avanguna on see tavaliselt mingisugune spontaanne kommentaar või kompliment millegi kohta, mis lõpeb küsimusega. Kuna lause lõpeb küsimusega, siis teine osapool üldjuhul ka vastab sellele.
2. Peegeldamine. Teadlased on välja selgitanud, et kui keegi meile meeldib, siis hakkame tema käitumist, žeste ja vaatenurki nii-öelda peegeldama. Peegeldamine saab olla nii sotsiaalne kui ka füüsiline. Füüsiline peegeldamine on enda kehakeele ja hääletooni sättimine vastavalt teisele inimesele. Kui tema paneb jala üle põlve, siis paned ka sina jala üle põlve. Kui ta räägib aeglase tempoga, siis tõmbad ka sina oma tempo alla. Sotsiaalne peegeldamine tähendab probleemide ja murede jagamist. Kui tal on kodus probleemid, siis on ka sul kodus probleemid. Sa oled tema uus parim sõber, sest sul on samasugused mured ja sa kuulad ka päriselt, mis tal öelda on.
3. Nimepidi kutsumine. Teaduslikud tööd on näidanud, et kellegi nimepidi kutsumine loob tugevama sideme. Just nagu oleksite vanad head tuttavad. Dale Carnegie toonitab oma raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi", et nimepidi kutsumine on äärmiselt tähtis, sest nimi on meie identiteedi tuum ja selle kuulmine valideerib isiksuse olemasolu (nagu roheline kaart bussis pileti oma).
4. Puudutamine. Käesurumine, kerge pats seljale või õlale loovad usaldust ja näitavad sõbralikkust – lihtsalt jää lubatud tsooni. Liiga palju kehakontakti jätab sinust mulje, nagu oleksid meeleheitel ja vajadustega. Kehakontaktita vestlus seevastu ei ole pooltki nii mõjus. See on delikaatne balansseerimise mäng, tunneta!
5. Millegi personaalse jagamine. Jagades väikest saladust, piinlikku või naljakat intsidenti või mõnda muud isiklikku lugu endast, näitad, et usaldad teist. Seeläbi muutud ise usaldusväärsemaks, kuna oled haavatav ja jätad mulje, et tema kontrollib olukorda, mitte sina. Uute inimestega tutvudes on see eriti tähis, kuna kõigil (eriti eestlastel) on kaitserefleks võõrastega rääkimise suhtes.
Kogu mõjutamise ja veenmise saladus on olla teisega samal tasandil. See on nagu kahe kitarri kokkuhäälestamine, peab tekkima kooskõla.
Nii et kui sa järgmine kord saad mõne potentsiaalse äripartneriga tuttavaks, teed müügitööd või lööd kellelegi külge, siis on sul mõned lihtsad ja praktilised veenmisviisid varrukast võtta, et luua tugev side ja saada oma tahtmist.
________________________________________________
Kuidas hinnata äriidee perspektiivikust?
Avaldatud: 18. september Kell 12:00 Getter Orusalu
Ainulaadsus on võtmetähtsusega.
Analüüsige, mille poolest eristub teie mõte teistest äridest ja miks võiks potentsiaalne sihtgrupp seda vajada. Unikaalsus ei tähenda, et peaks alustama täiesti nullist, sest alati on võimalik täiendada juba olemasolevaid ideid.Kas keegi vajab teie toodet?
Ajalugu on näidanud, et paljud suurepärased äriideed ei pruugi tunnustust pälvida, sest inimestel lihtsalt pole neid tooteid või teenuseid vaja. Mõelge kliendi vaatevinklist ja analüüsige, miks ta peaks teie toodet teistele sarnastele eelistama. Pidage meeles, et ükski asi ei pruugi tarbijaskonnale igavesti meeldida. Näiteks ei tasuks praegu turule tulla uuendusliku CD-mängijaga, sest digitaalajastul on inimestel elektroonikale teised nõudmised.Kes on teie konkurendid praegu ja tulevikus?
Saage ülevaade oma olemasolevatest konkurentidest ja mõelge hoolikalt ka võimalikele tulevastele konkurentidele. Alati tasub valmis olla oma algse idee täiustamiseks, et muutuvates tingimustes hakkama saada. Ka majandus on hüplik, mistõttu oleks raskemate aegade üleelamiseks vaja finantstagatist.Kas teie toode üldse mahub turule?
Turg kasvab ja kahaneb pidevalt. See eeldab, et konkurentide tegevusel tuleb silma peal hoida. Nii võite reeglitega kohaneda või isegi haarata kontrolli, suunates turu suundumusi. Näiteks seavad suuremad bussi- ja taksofirmad teatud standardid, millega konkurendid peavad kaasa tulema või kaotavad senised kliendid.Kas teie idee on kasumlik?
Ärimaailmas loeb kasum, mitte käive. Mida suurem on kasum, seda väiksemad on kulud võrreldes käibega. Idee väärtus ei saa katta kõigest tegutsemis- ja tootmiskulusid, vaid peab omanikule tulu tootma. See eeldab ka ajalise raamistiku paikapanemist. Hinnake seda realistlikult, sest teatud teenused võivad osutuda kasumlikuks juba paari aastaga, kuid mõni äriidee teenib investeeritud summa tagasi alles aastakümnete pärast. Aeg on ettevõtja jaoks nii suurim sõber kui ka vaenlane.Mida toob teie jaoks tulevik?
Äri on kui elusolend, kelle elutsükkel on sarnane inimese omale: ta sünnib, kasvab, muutub tugevamaks ja viimaks jääb vanaks. Kui mõned äriideed kaotavad oma mõtte, siis teised elavad edasi uues vormis. Näiteks kasutati vanasti posti vedamiseks hobuseid, tänapäeval aga autosid, ronge, laevu ja isegi lennukeid.Idee võib jääda ka surematuks, vajades vaid mõningast täiendust ja arendust. Heaks näiteks on Coca-Cola, mille maitse pole aastatega eriti muutunud, aga pidev turundus ja kaubamärgi kinnistamine on ideed tasapisi uuendanud. Alati on abiks ka nn äriinglid ehk erainvestorid, kes ettevõtteid pikaajalisemalt rahastavad.
Selleks, et äritegevus oleks võimalikult tulus ja pikk, tasub ideed põhjalikult analüüsida. Öeldakse, et igaüks peab oma vigadest õppima, kuid ärimaailmas tasub finantside kokkuhoiuks õppida eelkõige teiste vigadest.
Artikkel avaldatud SEB Foorumi keskkonnas
________________________________________________________________________________________________________________-
Mida peaks sügisel varuma koduapteeki?
Avaldatud: 06. oktoober Kell 16:25 http://tervis.postimees.ee/2944493/mida-peaks-sugisel-varuma-koduapteeki
Aga kui haigusevimm on siiski võitu saanud ja esimesed nähud juba kimbutavad – palavik on tõusnud üle 38 kraadi, nina tõmbunud nohuseks ja kontidesse tekkinud iseloomulik valu, tuleb aeg maha võtta ja juua tassike sooja jooki. Apteegis on saadaval kuumas vees lahustuvad pulbrid, mis sisaldavad palavikualandajat-valuvaigistit ehk paratsetamooli, C-vitamiini ja nohu sümptomite leevendajat. Kui kurku ärritab ka kuiv köha, võiks valida ravimi, millel on lisaks köha leevendav toime.
Samas tuleb tähele panna, et kõik külmetuse vastased ravimid sisaldavad paratsetamooli ning neid ei tohi omavahel kombineerida. Samuti ei või samal ajal lisaks tarvitada teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid. Võimalike koostoimete kohta annab parimat nõu apteeker.
Haigena jää koju!
Külmetuse korral sobivad muidugi ka teada-tuntud sinepiplaastrid, jalavannid ja jalataldade määrimine salviga. Kui kurgus on ebameeldiv kihelus või valutunne, võiks põske pista ühe imemistableti. Kurguvalu korral tuleks küsida apteegist kurgupastille, mis on valuvastase, põletikku leevendava ja suuõõnt desinfitseeriva toimega. Samuti võib kasutada pihustatavaid aerosoole, näiteks taruvaiku ja saialille.
Haigena on kõige parem koju jääda, sest organism vajab sel ajal und ja puhkust ning nõnda saab hoiduda ka tüsistuste tekkest. Samuti läheb paranemine kiiremini. Haigena ringi liikudes levib haigus tahes või tahtmata ka tervetele. Hingamisteede nakkuste nähud taanduvad tavaliselt kolme-nelja päevaga.
Vajalikud silmatilgad
Kuna üha rohkem kasutatakse arvutit, süveneb ka kuiva silma sündroom. Kui silmad on väsinud ja on tekkinud probleeme, tuleks koduapteeki varuda niisutavaid silmatilku. Trenni minejad võiksid mõelda oma toidusedeli täiendamisele lisatoitainetega, et tõhustada treeningu mõju, tagada füüsiline areng ja tõsta võimekust.
Hoolitse, et su koduapteekis oleks olemas järgmised asjad
Looduslikud turgutajad:
Punase päevakübara siirup, tinktuur või tabletid – A. punane päevakübar (90 tabletti, 500 mg), Yomi punane päevakübar + taruvaik (60 närimistabletti), Futura Echinacea (100 tabletti), Tervisepüramiidi Echinacea (90 tabletti), Vogel Echinaforce’i tinktuur ja tabletid, Mõmmi (20 või 100 tabletti, 30 mg).
Greibiseemneekstrakt – A. greibiseemneekstrakt.
C-vitamiin – A. C-vitamiin (100 apelsinimaitselist närimistabletti, 500 mg), Apoviti C-vitamiin (70 närimistabletti, 200 mg), A. C-vitamiin (100 maasika- või banaanimaitselist närimistabletti, 100 mg), mis sobib hästi lastele.
Külmetushaiguse leevendajad:
Kuumas vees lahustuvad pulbrid palaviku alandamiseks
Sinepiplaaster
Eeterlike õlide põhjal valmistatud salvid – Kuldtähe palsam (3,5 või 10 g) ja Hustagili palsam (30 ml).
Taruvaigu- ja saialilleaerosoolid kurgule – Vipise astelpaju-saialilletinktuur, Vipise taruvaigu-saialilletinktuur või õli-aerosool.
Veel vajalikke tooted koduapteeki:
Niisutavad silmatilgad – Ocutearsi silmatilgad, Navi Visioni silmatilgad, Cationormi silmatilgad, Optive Plus silmatilgad.
Keskendumisvõimet parandavad preparaadid – A. letsitiin (30 kapslit, 1200 mg), Tervisepüramiidi Alfa-Cortex (30 kapslit) ja Neurozan (30 tabletti).
Toonikumid – Gerimax, Dynamisan (30 tabletti), Unaherbi toonikum (300 ml), Acai Ace (30 kapslit).
D-vitamiin – D-pärlid (40 kapslit)
A-vitamiin D3 kapslid, Tervisepüramiidi või Apoviti suukaudsed tilgad.
Sprei jalaseenhaiguse profülaktikaks – Cutasept Feeti sprei (50 ja 250 ml).
Laia valiku tooteid külmetuse leevenduseks ja ennetuseks leiad Apotheka Netiapteegist
Artikkel ilmus Apotheka ajakirjas "Naerata!"
_____________________________________________________________________________________________________
Kokatöö pole kunst – see on eelkõige rutiin
Avaldatud: 04. oktoober Kell 13:56 Rivo Veski
Komeedi peakoka Vladimir Andrejevi sõnul nende kohvikus abikokkasid ei töötagi, abijõudu palgatakse vaid suveks, mil avatakse katuseterrass. «Meil on tavapärased abikoka tööülesanded jagatud kokkade vahel, kes on kõik hierarhias võrdsed,» selgitab ta.
Andrejev tunnistab, et midagi lihtsat ses töös pole ning et koka võib tööle küll leida, kuid tõelisi pärleid kohtab vähe ja harva.
«Kui keegi arvab, et kokatöö on kunst, siis pean tema ettekujutuse purustama ja ütlema, et see on rutiin nagu iga teinegi töö. Seetõttu nõuab sel kohal vastupidamine teatud omadusi, mida kõigil paraku pole,» räägib staažikas kokk.
Minu tööpäev Komeedis algab kokarüü selgatõmbamisega, põlle puusale sättimisega. Kui kohvikuekskursioonil kondiitrite ja pagarite kööginurgast läbi põikan, ütleb minu jalanõusid mureliku pilguga uuriv pagar Ilona, et kingad pole küll jalasõbralik valik. Saan sellest tööpäeva lõpuks aru, kui mõlemad tallad juba tulitavad.
Kööki jõudnud, suunab peakokk Andrejev mu otsejoones Komeedis kaks aastat töötanud Ille Lesbergi käe alla, kes pikema jututa mul toidu väljapaneku leti tarbeks murulauku, peterselli ja tilli hakkida palub. Õpetab, kuidas nuga hoida, kui väikseks hakkida ja kuidas teist kätt hoida. Mitu korda toonitab, kui oluline on ohutus.
Ille räägib, kuidas maitsetaimed külmkapis värskena hoida. «Selleks tuleb maitsetaim keerata veega niisutatud majapidamispaberi sisse, et selle maitseomadused ei kaoks, et võrsed ja lehed külmas kauem rohelise ja niiskena püsiksid.»
Edasi saan ülesandeks lõikuda juursellerit, porgandit, peeti ja kartulit, mis on juba ahjus eelküpsetatud. Kõik laastud peavad tulema ühesuurused, kuid see mul algul päris hästi ei õnnestu.
«Kui peakokk näeks, et peet on nii pisikeseks lõigatud ja juurseller kõrval nii suur, oleks pahasti,» ütleb Ille mu tegevusel pilku peal hoides.
Kartulitega läheb juba libedamalt ja nende eest paneb ta mulle hindeks nelja ehk tema sõnadega: «See on juba enam-vähem.»
Kuidas küpsetada mahlast kanafileed? «Selleks tuleb kanafilee lõike masseerida vee ja oliiviõli segus. Pärast marinaadi liha sisse imbumist võib lõigud kohe pannile tõsta ja on kindel, et need ei jää liiga kuivaks,» avaldab juhendaja.
Ille räägib, et osal noortel, kes koolist praktikale tulevad, on kokatööst esialgu üsna ähmane ettekujutus, mille purunedes kaob motivatsioon. Sellise inimesega on köögis raske meeskonnatööd toimima saada.
«Kokk peab olema kiire, täpne ja suutma käike ette mõelda. Kuna meie töö on vahetustega, siis peaks ta suutma mõelda järgmisele vahetusele – neile tööpinnad ja toiduvaru ette valmistama,» ütleb Lesberg.
Kui teised meeskonnaliikmed kannatama peavad, on pinged paratamatud. «Seda on raske uskuda, aga pinged jõuavad lõpuks taldrikule, toidu sisse, mis kliendile serveeritakse, ja seda me ju ei tahaks,» räägib Lesberg kogemusest.
Kuuma toidu kokk Kaido Ennok, kes hoolitseb selle eest, et toit oleks õige küpsusastmega ning näeks taldrikul hea välja, on üks meeskonna nooremaid. Nagu paljudel teistel kokkadel algas ka tema tee Tallinna teeninduskoolist. Naljatades ütleb ta, et hakkas kokaks, sest armastab toitu. «Kõik siinsed töötajad teavad, et mul on alati kõht tühi,» ütleb ta.
«Kaido on tugev pastaroogade valmistamises, mulle meeldivad aga kõiksugu vokiroad,» toob Ille näiteks.
Komeedi köök tundub soe, sõbralik ja toetav. «Meeskond, kus saavutatakse pea olematu kaadri voolavus, annab konkureerides suure eelise,» nimetab peakokk Andrejev peamise põhjuse, miks kliendid Komeeti armastavad.
Uue töötaja paneks Andrejev aga korralikult proovile, sest väikeses kollektiivis on tähtsad suhted, lugupidamine üksteise ja töö vastu. «Päris esimese päeva põhjal on raske öelda, kas töötaja sobib või mitte, aga paari-kolme kuuga saab selgeks,» ütleb ta.
«Kui oleks tugeva potentsiaaliga töötaja, kes sobib meeskonda ja kellega kõik rahule jäävad, võtaksin ta kohe tööle. Paraku pole see nii lihtne,» nendib Andrejev.
Üks kommentaar:
Kokatöö on elustiil ning kui tekib rutiin, siis töötad vales köögis.
_______________________________________________________________________________________________________
Kaido Höövelson homses LP-s: oleksin võinud enne Eestisse tagasi tulekut rohkem ette mõelda
03. oktoober 2014 13:30
http://epl.delfi.ee/news/lp/kaido-hoovelson-homses-lp-s-oleksin-voinud-enne-eestisse-tagasi-tulekut-rohkem-ette-moelda?id=69871683
Kaido Höövelson ja kolmeaastane Baruto - mõlemad jälgivad tulijat ühtmoodi pisut häbelikult, ent tähelepanu ja heatahtlikkusega.
Kaido Höövelsoni
telefon on viimased viis Eestis oldud kuud pea lakkamatult helisenud.
Vastu võtab mees aga need kõned, millele hetkel vastata saab või jaksab.
Tuttavale numbrile helistab hiljem ka tagasi. See ei ole uhkusest
tingitud - elus lihtsalt tuleb teha valikuid ja tehtutega silmitsi
seista.
Meie kohtumise aega ootan oma tubli mitu nädalat. Ja siis, ühel päeval, ütleb Höövelson, et nüüd on see hetk. Aga kus me kohtume? Kaido muheleb ning soovitab sõbralikult, et hakaku me Laekvere poole sõitma ja umbes tunni aja pärast võiks helistada, siis ta juhatab, kuhu täpselt.
Kaido ootab meid oma tõuloomafarmis. Küll on ilusad loomad, eranditult kõik seitsekümmend! Suurte tumedate silmade ja läikiva musta karvaga, mõnel lööb sekka juba ka punakat tooni. „Näe, jah, talvekasukas neil ju selline punakas,” seletab peremees, võtab laudast kartuliämbri ja astub, paar parajamat pabulat peos, juba ootava koonu poole.
Hetk hiljem lubab peremees fotograafil elektriaedikust voolu välja lülitada, ise kiikab üle emasloomade kaugemale: „No kus see vanamees siis nüüd on?” Otsitu leidnud, hüüab ta karja ainsa pulli enda juurde. „Neil kõigil on nimed ka [siltidena kõrvas], aga ainult teda tean täpselt nimepidi kutsuda. Mis sa arvad, mis ta nimi on?” muheleb Kaido ja otsib kolmeaastasele Barutole ämbrist kolm ümaramat kartulit.
Huvitav, mis sest tõupullist kord saab? Kaido ise loodab, et lihaks ta ei lähe. „Hea oleks, kui neist keegi ei läheks, aga elus pole alati nii, nagu soovid,” tõdeb täpselt aasta tagasi sumomaadleja karjääri lõpetamisest teatanud atleet. Jaapanist kirsiõite õitsemise aegu lahkunud Kaido hääles on nukrust ja kohe ka rõõmu, kui ta teatab, et juba järgmisel nädalal lendab Jaapanisse. Seekord ainult mõneks päevaks ja ühtegi võistlust ega turniirivormi nõudvat trenni tal enam ei ole. Mis ootab Kaidot ees seal saareriigis, siin Virumaal ja Eestis laiemalt ja kuidas oma elus (jälle kord) tubli kannapöörde teinud noor mees end tegelikult tunneb, seda küsida tahangi. Kaido mõtleb hetke ja ütleb siis, et sõidame nüüd õige tema lapsepõlvekoju: „Seal soojem vestelda.”
Olete nüüd pea pool aastat kodus tagasi olnud. Kuidas teil läheb?
Ei oska veel täpselt öelda. Pole saanud hakata õiget elu elama, sest ajakirjanikke voorib siin tihedalt. Jaapanlased käivad kõige rohkem: kahe kuu jooksul on käinud kokku kaheksa eri kanalit. Seni viimased lahkusid nädala eest. Ja kui tullakse, siis ikka nädalateks, tahetakse väga põhjalikult näha, millega pärast sumokarjääri tegelen ja kas ma saan siin oma eluga hakkama.
Ja kas saate?
Pealtnäha on kõik ilus.
Nii algab Kaido Höövelsoni seni avameelseim intervjuu, milles räägib hiljuti profisumo karjääri lõpetanud ja viis kuud tagasi Eestisse naasnud noor mees valust, igatsusest, lootustest ja tegelikkusest. Pikka usutlust saab lugeda juba homme, laupäevalehest LP!
______________________________________________________________________________________________
Taustal kõlav muusika mõjutab tarbijate käitumist
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/taustal-kolav-muusika-mojutab-tarbijate-kaitumist.d?id=69767847
Muusikavalik mõjutab
seda, kuidas inimesed liiguvad, ning isegi seda, mida ja kui palju nad
ostavad. Näiteks üks Prantsuse uuring tegi kindlaks, et valjem muusika
baaris paneb inimesed rohkem jooma. Iseenesest loogiline – rääkimiseks
jääb ju siis vähem võimalust.
Austraalias tehtud uuringu järgi aga annab muusika tarbijate
meelest olulise viite kaubamärgi positsiooni, imago ja kvaliteedi kohta.
Järelikult annab muusika äripidajatele võimaluse kiiresti ja tõhusalt
brändi kuvandit muuta.See, millist muusikat poodides või söögipaikades kasutatakse, sõltub paljudest asjaoludest. Enamikus kohtades on määrav lihtsalt omanike ja/või töötajate maitse. Kui neil on klaar arusaam, milline muusika nende eelistatud klientuurile meeldib, võib see nii ka jääda. On selge, et näiteks Tallinna kohtade Woodstocki või Manna La Roosa külastajad ootavad neilt seda muusikat, mis seal kõlab. Kui aga äri laieneb, läheb tõenäoliselt ühel hetkel vaja professionaalide abi.
Eestis pakub avalikele pindadele muusikalist tausta ettevõte Artist Siseraadiod, millelt praegu saavad muusikalahendusi rohkem kui 300 jae- ja ehituskauplust. Viimastel aastatel on ettevõtte klientide hulka lisandunud ka kohvikuid, restorane, hotelle, spaasid, haiglaid ning ettevõtete kontoreid ja fuajeesid.
„Tundub, et aastate lõikes on kaubandus- ja teenindusettevõtete turundusjuhtide ja keskkonna eest vastutavate inimeste teadlikkus professionaalselt koostatud muusikavaliku kohta tõusnud,” ütleb ettevõttes muusikavaliku koostamisega tegelev Dali Kask. „Alati peab lähtuma sellest, et kui mingis keskkonnas muusikat kasutada, siis muusika ei ole üks eraldiseisev nähtus, vaid see peab haakuma keskkonna ülejäänud komponentidega ja keskkonnas toimuvaga.”
Muusika valimise protsess algab kliendiga kohtumisest, mille käigus selgitavad ettevõtte töötajad välja üksikasjad. Oluline on, millise pinnaga on tegemist – kui suur see on, kus asub, mis ajal see on külastajatele avatud, millised on selle helitsoonid ja kas helitehnika on juba paigaldatud. Teiseks see, millised on kliendid – kui vanad, mis soost, mis rahvusest, millise haridusega, kui paksu rahakotiga, millise elustiiliga – ja kui palju on neid päeva jooksul oodata. Kolmandaks aga see, kuidas ettevõte end ise näeb, millised on ettevõtte väärtused, imago, visuaalne identiteet ja mida soovitakse oma sihtkliendile edastada. Ja loomulikult seegi, milline on tellija enda ettekujutus muusikavalikust.
„Sellest informatsioonist lähtuvalt paneme kokku oma esialgse visiooni, milline muusikavalik keskkonda sobida võiks,” selgitab Kask, kes on õppinud muusikateraapiat ja -psühholoogiat. „Klient saab meie ettepanekutega tutvuda, demoversioone kuulata ja lõpliku valiku paika panemisel otsustusprotsessis kaasa rääkida.”
Helid loovad esmamulje
Muusikast sõltub külastajate esmamulje. Freiburgi ülikooli psühholoogi Mark F. Zanderi uuringu järgi oleneb näiteks raadioreklaami kuulajate reklaamihäälele (näiteks tema hoolsusele ja joviaalsusele) ning reklaamitava ettevõtte kaubamärgile (jõule ja energiale) antav hinnang olulisel määral muusikast. Sama efekt tekib loomulikult ka baaris või kaupluses. Esmamulje loomisel mängib olulist rolli ka heli kvaliteet, see peaks olema veatu.Peale esmamuljele saab aga muusikaga mõjutada ka seda, kuidas klient edasi käitub. Oluline on siinkohal nii muusika tempo, helitugevus kui ka žanr.
Lääne-Kentucky ülikooli professori Ronald E. Millimani 1982. aasta artikli järgi pikendab aeglane muusika poes veedetud aega ja suurendab kuni 32% võrra käivet. Kiirem muusika suurendab külastajate erutust ja paneb nad väledamini liikuma. Kahe Šoti teadlase uuringu põhjal ajendab aeglane muusika inimesi restoranis rohkem raha alkoholile kulutama, kiire aga nobedamini sööma.
Vali muusika lühendab kaupluses veedetud aega, ent ei mõjuta oluliselt käivet. Vanuse lõikes mõju erineb. Kahe USA teadlase uuringu põhjal veedavad nooremad inimesed valju muusikaga poes rohkem, vanemad aga vähem aega. Helitugevusel on ka soopõhine kõrvalmõju – naistele tundub valju muusikaga kohas, et nad on seal veetnud vähem aega kui tegelikult.
Kahe Texase tehnikaülikooli teadlase uuring aga võrdles edetabelihittide ja klassikalise muusika mõju veinipoes. Tuli välja, et klassikalise muusika kõlades kulutasid külastajad rohkem raha, kuid mitte ei ostnud rohkem, vaid pigem kallimat veini.
Tavalisest erinevaks muutub kaupluste helitaust kampaaniate puhul. „Oleme komplekteerinud erikampaaniate muusikavalikuid paljudele teistele kauplustele ja seal on tavaliselt peamised lähtepunktid, et muusikavalik toetaks kampaania eripära ja aitaks seda igapäevasest müügiprotsessist eristada,” ütleb Kask. Selles võib veenduda ilmselt igaüks, kes on külastanud Tallinna Stockmanni kaubamaja – mis küll Artist Siseraadiote kundede sekka ei kuulu – „hullude päevade” ajal, mil vaiksest kaubamajast saab tõeline laadaplats.
Vahetage plaati!
Mõnel kohal on aga väga selgelt oma käekiri, milles võib alati kindel olla. Äärmuslik näide on üks Tallinna kõrts, mille kohta visatakse isegi nalja: kes ootavad kõige kannatamatumalt uut Depeche Mode’i albumit? Loomulikult Depeche Mode’i baari töötajad.Siit jõuame veel ühe olulise teemani. Muusikavalik ei tohiks jääda samaks, vaid peaks aeg-ajalt muutuma. „Muusikalist tausta peaks nii sageli vahetama, et muusika korduvus kellelegi närvidele ei hakkaks käima,” ütleb Kask. Artist Siseraadiote programmid uuenevad teatud lugude ulatuses iga kuu. Samuti on oluline, et lugusid oleks piisavalt palju. Mõnes Tallinna söögikohas hakkab töötajatest kahju, sest jääb mulje, et pidevalt mängib üks ja seesama kümmekonna looga plaat.
Üks oluline küsimus on see, kas kasutada muusikat, mida inimesed ära tunnevad, või luua selline taust, kus midagi tuttavat ei kuule. Seegi sõltub sellest, mida muusikaga taotletakse. „Kuna tuttav muusika tekitab tihti äratundmisrõõmu ja turvatunnet, on mingitel juhtudel sellise muusika kasutamine väga asjakohane,” selgitab Kask. „Näiteks sellistes kohtades, kus inimene võib ennast ärevalt tunda ja on tarvis stressi maandada.”
Kui tundmatu muusika on väga võõras ega sobitu keskkonna ja seda külastavate inimestega, järgneb Kase sõnul eeldatavasti negatiivne reaktsioon. „Näiteks kui Eesti mõnes toidukaupluses kõlaks taustaks Pekingi ooper, siis võime oletada, mis juhtub,” nendib ta. „Ja ikkagi oleneb kõik sellest, mis on muusika funktsioon teatud ajahetkel teatud kohas. Kui mõnda Tallinna hotelli on oodata delegatsiooni Hiinast ja siis hotelli fuajees lasta nende tervituseks mahedalt kõlada Hiina muusikal, võib efekt olla väga positiivne.”
Inimestele tuttav muusika võib aga äratada varasemaid mälestusi. Uuring, mille Austraalia ja Suurbritannia teadlased veinipoes – mine tea, miks psühholoogid neid kauplusi eelistavad – korraldasid, näitas, et Prantsuse muusika kõlamisel ostsid külastajad rohkem Prantsuse veini. Kui aga mängis Saksa muusika, eelistati pigem Saksa veine. Katsealused ise ei pannud sageli seda seost tähelegi.
Linnulaul rahustab
Mõnikord eelistatakse aga kasutada hoopis spetsiaalselt loodud muusikat, mis mitte midagi varem kuuldut ei meenuta. „Euroopas leviv uus trend on ka originaalloomingu kasutamine kaubanduskeskustes, rongijaamades ja mujal,” räägib Dali Kask. „See tähendab, et konkreetsele kohale luuakse spetsiaalne helimaastik, mis aitab seda keskkonda omalaadseks ja eripäraseks kujundada.”Kõrvalloos kirjeldatud eBay tellitud uuringust tuli välja, et muruniiduki hääl tekitas suuremat huvi värske õhu kaupade vastu. See ehk viitab, miks Rimis saab kalaleti juures kuulda merekohinat ja kajakakilkeid.
„Paljud muusikapsühholoogia alased uuringud näitavad seda, et autentne linnulaul ja loodushääled avaldavad inimestele rahustavat mõju,” toob Kask teise põhjenduse. „Näiteks Hollandis asuv Schipholi lennujaam on läinud just seda teed, et inimeste lennuärevuse ja reisi- stressi maandamiseks kasutada rahulikke ja mitte pealetükkivaid looduspilte. Kuna lennujaamas on oluline, et inimene märkaks erinevat informatsiooni, siis ei tohi tema tähelepanu ja kuulmismeelt liigselt häirida.” Samuti sobivad igasugused loodushelid hästi spaadesse ja massaažisalongidesse, aga ka kaubanduskeskustesse.
Näosaate kohtunik Tanja Mihhailova avaldas enda jaoks kõige suuremad üllatajad ja andis osalejatele nõu
http://elu24.postimees.ee/2940615/naosaate-kohtunik-tanja-mihhailova-avaldas-enda-jaoks-koige-suuremad-ullatajad-ja-andis-osalejatele-nou
Avaldatud: 02. oktoober Kell 16:28
Väga positiivsed. Paari inimesega ei olnud ma väga tuttav, ei olnud näinud neid ei laval ega laulja rollis ning on paar päris head üllatusmomenti. Saade on hästi positiivne ning saab ka naerda.
Mulle väga meeldivad igasugu teleprojektid ning mul on väga hea meel olla tagasi. Telesaate salvestamise lõhn ja melu, mis käib lava taga, on mulle väga südamelähedane.
Kumb on Sinu silmis raskem roll näosaates, kas kohtunikupingis istuda või ise osaleda?
See on nii ja naa. Osalejana oli ka palju raskeid momente, tegime palju proove ja üritasin anda oma parima. Lisaks oli vaja ka vahel neli tundi grimmis istuda. Meenub, kui kleebitud habet üritasin eemaldada nii, et liim ei tahtnud näolt maha tulla. Sai ikka närvitsetud ja vaadatud siis laval, kas tuleb välja või ei tule.
Kohtunikuna on teine asi. Näiteks mis õigusega ma kommenteerin näitlejat. Vahel sellistel momentidel on muidugi raske oma hinnangut anda ja arvamus on subjektiivne.
Muidugi saan ma ehk rohkem aru, mis laval toimub ja palju see kõik võtab artistilt aega ja energiat, et tantsukoreograafiat ära õppida ning samal ajal laulda ja tantsida.
Kas eelmised ja praegune hooaeg on kuidagi omavahel võrreldavad ka? Kas midagi on väga teistmoodi?
Praegu ei oska öelda küll, salvestatud on alles kaks saadet. Mäletan, et minu enda jaoks olid esimesed kaks saadet niiöelda kompamised. Ei saanud kohe aru, kuidas peaks käituma, kas rohkem parodeerima ja mis on õige lähenemisviis. Esimesed saated on alati sellised soendused. Mäletan, et jäin neis ilusti viimaseks. Tean väga hästi, mida artistid tunnevad, kui saavad vähe või palju punkte.
Kes osalejate seast on Sinu jaoks saates suurim üllataja?
Esimese saate põhjal kindlasti Kristel Aaslaid lauljana, tal on väga tugev hääl ja ma pole varem teda laulmas kuulnud. Samamoodi ka Mart Müürisepp.
Kindlasti ka Liis Lemsalu oma julgusega, sest superstaarisaates ta ei olnud väga selline. Ta on palju arenenud julguse ja tantsimise, koreograafia osa pealt. Alguses ehk jäi küll võhma väheks, aga eks see ole ka raske.
Igaüks andis midagi huvitavat minu jaoks juurde. Mul oli alguses raske ette kujutada, kuidas Marju Länik teeb erinevaid numbreid. Ma ei ole varem teda sellises rollis näinud. Näiteks mõned lauljad ja näitlejad osalevad muusikalides ja siis saab sellest tavaliselt aimu.
Kas sul on enda poolt alanud uueks hooajaks ka mõni nõuanne osalejatele kaasa anda?
Pidage vastu! Nautige, see on väga tore ja heategevuslik saade! Ehk on see üks kord elus, kui saad end näha habemega meest kehastamas või mehena karistamatult kontsadega mööda lava käia.
_______________________________________________________________________________________
Huvitavat lugemist: http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/pms2304017-020.pdf
______________________________________________________________________________________
Vahetusõpilane kohtus kodutöö ja tasuta lõunaga
Viljandi Kesklinna kooli tuli pooleks aastaks vahetusõpilaseks Austraalias elav Robin Vinkmann, kelle soontes, nagu selgus, voolab eestlase veri.
Veelgi enam: kuigi kooli läks ta suures saareriigis, käis ta lasteaias Pärnus. Ta on selgete sihtidega julge ja reibas noorsand.
Robini ema Maire Vinkmann on koolis käinud Viljandis. Ta rääkis, et poeg oli küll oodanud Eestisse tulekut, ent polnud päris hästi adunud, mis teda ees ootab. «Algul on uue süsteemiga harjumine: ained on teistsugused ja antakse rohkesti kodutööd.» Maailma kuklapoolele jäävas riigis saavat õppurid koduseid ülesandeid harva.
Robin tunnistas, et kuigi nende kodus räägitakse eesti keelt, on emakeeles õppida raske. «Täna oli kaks kontrolltööd. Õppisin ikka, aga näe, ei jää meelde. Viimased paar päeva olen siiski saanud viisi,» kõneles ta. «Austraalias on palju kergem: istud ja ootad päeva lõppu. Siin peab tööd tegema ja kodus ka veel õppima.»
Ridamisi erinevusi
Üks põhjus, miks Robin Vinkmann Eestisse vahetusõpilaseks tuli, on see, et tema vanemad hindavad kõrgelt Eesti haridussüsteemi. Ema oli veendunud, et auk õpingutes ei kujune suureks. Sellal kui poiss käib Viljandis kaheksandas klassis, jääb tal Austraalias üheksanda klassi lõpust natuke tegemata. Kool saareriigi suuruselt viiendas linnas Gold Coastis arvestab siin saadud kogemust ning jaanuari lõpul, kui Austraalias lõpeb pikk suvevaheaeg, alustab ta kooliteed kümnendas klassis. Muide, selles riigis minnakse juba viieselt eelkooli.
Kahe riigi haridussüsteemide vaheline lõhe on peaaegu sama suur kui nende riikide vahemaa. «Kaheksandas klassis õpitakse nii mõndagi sellist, mida siin selles vanuses veel ei õpita, ja vastupidi,» rääkis Robin Vinkmann.
Noormehe sõnul on Austraalia koolides rohkem katseid ja siin rohkem teooriat. «Science’i (loodusteadus – toimetus) tundides teeme peaaegu iga tund mingit katset. Siin kirjutame valemeid mitmest raamatust ja kahe nädala peale oleme teinud ühe katse,» valgustas ta.
Kahe riigi koolikultuuri suuremate erinevuste seas nimetas Robin Vinkmann ka siinseid tasuta lõunaid ja sealset kohustuslikku koolivormi. «Lugupidamine õpetajate vastu on Eestis suurem,» jätkas ta. «Kui ma esimest korda tunnis olin, siis istusin ja imestasin, miks kõik ühtäkki püsti tõusid. Õpetaja tuli klassi ja vaatas mulle otsa, aga ei öelnud midagi. Sõber viimaks sosistas, et ma peaksin püsti tõusma.»
Valikained ja vabadus
Kängurumaa haridustemplites on õpilastel vähem tunde kui siin, aga need kestavad kauem. Kui siin on päevas kuus või seitse 45-minutilist tundi, siis seal neli 70-minutilist. Robin Vinkmann tunnistas, et Austraalia süsteem meeldib talle rohkem. «Seal saab tunni jooksul töö tehtud. Aga kui on lühikesed tunnid, jõuab ainult raamatu lahti teha ja juba ongi aeg läbi,» rääkis ning lisas, et sellegipoolest lähevad seal koolipäevad kiiremini.
Pindalalt maailma kuuenda riigi koolides on mõned kohustuslikud ained ja hulk valikaineid. Varakult tulevad sisse kutseõppe elemendid ning pole ime, kui valikainetena saab võtta kokandust, tantsimist või surfamist.
15-aastaselt võivad lapsed, kel töökoht olemas ja kes suudavad end ära elatada, koolist lahkuda. Robin Vinkmanni tutvusringkonnas on nii mõnigi seda võimalust kasutanud.
Robin Vinkmann on kaalunud tulevikus Eestisse elama tulekut, kuid kindlasti tahab ta enne ülikooli lõpetada. «Olen mõelnud, et Eestis on küll vähe soodsaid võimalusi karjääriredelil tõusta ja head palka saada, aga see maa on ilus ja siin on palju ajalugu, mida Austraalias pole. Õhk on teine. Tänavad on küll vanad, aga ilusad.»
_________________________________________________________________________________
Robini ema Maire Vinkmann on koolis käinud Viljandis. Ta rääkis, et poeg oli küll oodanud Eestisse tulekut, ent polnud päris hästi adunud, mis teda ees ootab. «Algul on uue süsteemiga harjumine: ained on teistsugused ja antakse rohkesti kodutööd.» Maailma kuklapoolele jäävas riigis saavat õppurid koduseid ülesandeid harva.
Robin tunnistas, et kuigi nende kodus räägitakse eesti keelt, on emakeeles õppida raske. «Täna oli kaks kontrolltööd. Õppisin ikka, aga näe, ei jää meelde. Viimased paar päeva olen siiski saanud viisi,» kõneles ta. «Austraalias on palju kergem: istud ja ootad päeva lõppu. Siin peab tööd tegema ja kodus ka veel õppima.»
Ridamisi erinevusi
Üks põhjus, miks Robin Vinkmann Eestisse vahetusõpilaseks tuli, on see, et tema vanemad hindavad kõrgelt Eesti haridussüsteemi. Ema oli veendunud, et auk õpingutes ei kujune suureks. Sellal kui poiss käib Viljandis kaheksandas klassis, jääb tal Austraalias üheksanda klassi lõpust natuke tegemata. Kool saareriigi suuruselt viiendas linnas Gold Coastis arvestab siin saadud kogemust ning jaanuari lõpul, kui Austraalias lõpeb pikk suvevaheaeg, alustab ta kooliteed kümnendas klassis. Muide, selles riigis minnakse juba viieselt eelkooli.
Kahe riigi haridussüsteemide vaheline lõhe on peaaegu sama suur kui nende riikide vahemaa. «Kaheksandas klassis õpitakse nii mõndagi sellist, mida siin selles vanuses veel ei õpita, ja vastupidi,» rääkis Robin Vinkmann.
Noormehe sõnul on Austraalia koolides rohkem katseid ja siin rohkem teooriat. «Science’i (loodusteadus – toimetus) tundides teeme peaaegu iga tund mingit katset. Siin kirjutame valemeid mitmest raamatust ja kahe nädala peale oleme teinud ühe katse,» valgustas ta.
Kahe riigi koolikultuuri suuremate erinevuste seas nimetas Robin Vinkmann ka siinseid tasuta lõunaid ja sealset kohustuslikku koolivormi. «Lugupidamine õpetajate vastu on Eestis suurem,» jätkas ta. «Kui ma esimest korda tunnis olin, siis istusin ja imestasin, miks kõik ühtäkki püsti tõusid. Õpetaja tuli klassi ja vaatas mulle otsa, aga ei öelnud midagi. Sõber viimaks sosistas, et ma peaksin püsti tõusma.»
Valikained ja vabadus
Kängurumaa haridustemplites on õpilastel vähem tunde kui siin, aga need kestavad kauem. Kui siin on päevas kuus või seitse 45-minutilist tundi, siis seal neli 70-minutilist. Robin Vinkmann tunnistas, et Austraalia süsteem meeldib talle rohkem. «Seal saab tunni jooksul töö tehtud. Aga kui on lühikesed tunnid, jõuab ainult raamatu lahti teha ja juba ongi aeg läbi,» rääkis ning lisas, et sellegipoolest lähevad seal koolipäevad kiiremini.
Pindalalt maailma kuuenda riigi koolides on mõned kohustuslikud ained ja hulk valikaineid. Varakult tulevad sisse kutseõppe elemendid ning pole ime, kui valikainetena saab võtta kokandust, tantsimist või surfamist.
15-aastaselt võivad lapsed, kel töökoht olemas ja kes suudavad end ära elatada, koolist lahkuda. Robin Vinkmanni tutvusringkonnas on nii mõnigi seda võimalust kasutanud.
Robin Vinkmann on kaalunud tulevikus Eestisse elama tulekut, kuid kindlasti tahab ta enne ülikooli lõpetada. «Olen mõelnud, et Eestis on küll vähe soodsaid võimalusi karjääriredelil tõusta ja head palka saada, aga see maa on ilus ja siin on palju ajalugu, mida Austraalias pole. Õhk on teine. Tänavad on küll vanad, aga ilusad.»
_________________________________________________________________________________
Teise temperamendiga talvele vastu
http://www.sakala.ajaleht.ee/2932119/teise-temperamendiga-talvele-vastu
Kui ma Victoria Estefanía Pujoliga kohtun, möödub täpselt kuu päevast, mil ta saabus Karksi-Nuia, et veeta aasta vahetusõpilasena August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis.
Kui ma Victoria Estefanía Pujoliga kohtun, möödub täpselt kuu päevast, mil ta saabus Karksi-Nuia, et veeta aasta vahetusõpilasena August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis.
Põhja-Argentinast pärit 17-aastane neiu vastab
igati minu ettekujutusele ladinaameeriklannast: ta on särasilmne tõmmu
kaunitar. Enne stipendiumi taotlemist ei teadnud ta meie pisikesest
põhjamaisest riigist midagi. Et aga õpilasvahetuses osalemine oli tema
ammune unistus, haaras ta avanenud võimalusest kinni.
Kaamosehirm
«Pidin kirjutama üksikasjalise essee, põhjendamaks kolme asja: miks ma niisugust kogemust tahan, miks just mina seda väärin ja miks just see maa,» räägib Victoria Estefanía Pujol ning lisab, et valida oli kolme Balti riigi vahel. Eesti kasuks otsustama panid märksõnad «lumi» ja «rand». «Lund olen ma näinud elus kahel korral: Ameerika Ühendriikides, kui olin alles päris väike, ja oma kodumaal.»
Tema enda kodupaigas Corrienteses on aasta keskmine õhutemperatuur +20 kraadi. Et linn asub suure Paraná jõe kaldal, pole seal päikeselistest randadest puudust. «Siin on mul juba praegu külm,» naerab ta ja palub mul ennast novembrikaamosega mitte hirmutada.
Tuleb välja, et ehkki eestlaste kohta rahvusvaheliselt levivad stereotüübid on mõneti liialdatud, oleme argentiinlanna pilgu läbi kartulivabariigi mugulakarva juustega kinnised inimesed. Väga toredad sealjuures.
«Meie oma kodumaal armastame liharoogi, teie sööte väga palju kartulit ja kasvatate seda ise,» kõneleb Victoria Estefanía Pujol oma tähelepanekutest. Ta kirjeldab elavalt oma rahvuskaaslaste latiinotemperamenti ja minu vaimusilma ette kerkib pilt pühapäevasele kirikuskäimisele järgnevast suurest perekondlikust söömaajast. Olgu mainitud, et ainuüksi isa poolt on tal 26 nõbu. Oma peres on ta vanim laps ning tal on kaks venda ja õde. «Meil abiellutakse noorelt ja pered on suured.»
Elades küll katoliiklikus riigis kuulub Victoria Estefanía Pujoli pere protestantlikusse kirikusse. «Mõistan ka katoliiklaste pühakute kultust: iga kindla mure jaoks on pühak, kelle poole palvetada, ja sellest on inimestele tuge,» ütleb ta. Erinevalt usuleigetest eestlastest on temale usk südameasi, mitte pelgalt komme.
Hingetoidu juurest ihutoidu teema juurde naastes selgub, et välismaalastes jälestust tekitavast süldist on Victoria Estefanía Pujol seni pääsenud, paraku pole kokkupuuted pudru ja musta leivaga olnud meeldivate killast. Seevastu meie tomatid, Kalevi šokolaad ja Steffani pitsa pälvivad ohtralt kiidusõnu. «Parim pitsa mu elus,» arvab neiu Pärnu restoranis tellitud roa kohta.
Pidžaama ja formaalsused
Noorte riietusstiilist rääkides märgib argentiinlanna, et algul näis siin levinud komme segada mustreid ja värve naljakas. «Tundus, nagu käiksid inimesed pidžaamas.» Argentinas pööravat noored rohkem tähelepanu stiilile ja tüdrukutele olevat tähtis naiselikkus. «Ehk on see sellepärast nii, et kanname päeval koolivormi. Õhtuti tahame ennast selle võrra erilisemalt tunda.»
Neiu tõdeb, et Argentina koolis näitavad õpilased õpetajate vastu küll rohkem lugupidamist üles, kuid see on paljuski formaalne. «Peame õpetaja möödudes püsti tõusma ja kasutama teietamisel lugupidavat intonatsiooni,» toob ta näiteid. Samas tuleb päris tihti ette, et õpilased pedagoogiga koos väljas lõunatavad.
«Mulle on kõik mu õpetajad meeldinud,» ütleb Victoria Estefanía Pujol ning pole kahtlust, et tunne on vastastikune. Endistelt õpetajatelt saadud telefonisõnumid kinnitavad seda.
Eesti koolmeistrid olevat keskeltläbi vanemad kui nende kolleegid Argentinas. «Suuremad kogemused tulevad aga kasuks,» toob tüdruk välja hea tahu.
Oma sõprade ja pere järele aastaks Eestisse kolinud võõramaa neid veel meeleheitlikult ei igatse, sest lumigi on ju alles nägemata. «Ma tõesti naudin siin olemist,» kinnitab ta ning kirjeldab saunaskäigu järel lõõgastumist, tuhandete tähtede vaatamist ja ääretut vaikust. «Elan oma kodumaal üheksandal korrusel, ümber on linnatuled ja sagin. Mul pole kunagi avanenud võimalust sellist taevast näha.»
Kaamosehirm
«Pidin kirjutama üksikasjalise essee, põhjendamaks kolme asja: miks ma niisugust kogemust tahan, miks just mina seda väärin ja miks just see maa,» räägib Victoria Estefanía Pujol ning lisab, et valida oli kolme Balti riigi vahel. Eesti kasuks otsustama panid märksõnad «lumi» ja «rand». «Lund olen ma näinud elus kahel korral: Ameerika Ühendriikides, kui olin alles päris väike, ja oma kodumaal.»
Tema enda kodupaigas Corrienteses on aasta keskmine õhutemperatuur +20 kraadi. Et linn asub suure Paraná jõe kaldal, pole seal päikeselistest randadest puudust. «Siin on mul juba praegu külm,» naerab ta ja palub mul ennast novembrikaamosega mitte hirmutada.
Tuleb välja, et ehkki eestlaste kohta rahvusvaheliselt levivad stereotüübid on mõneti liialdatud, oleme argentiinlanna pilgu läbi kartulivabariigi mugulakarva juustega kinnised inimesed. Väga toredad sealjuures.
«Meie oma kodumaal armastame liharoogi, teie sööte väga palju kartulit ja kasvatate seda ise,» kõneleb Victoria Estefanía Pujol oma tähelepanekutest. Ta kirjeldab elavalt oma rahvuskaaslaste latiinotemperamenti ja minu vaimusilma ette kerkib pilt pühapäevasele kirikuskäimisele järgnevast suurest perekondlikust söömaajast. Olgu mainitud, et ainuüksi isa poolt on tal 26 nõbu. Oma peres on ta vanim laps ning tal on kaks venda ja õde. «Meil abiellutakse noorelt ja pered on suured.»
Elades küll katoliiklikus riigis kuulub Victoria Estefanía Pujoli pere protestantlikusse kirikusse. «Mõistan ka katoliiklaste pühakute kultust: iga kindla mure jaoks on pühak, kelle poole palvetada, ja sellest on inimestele tuge,» ütleb ta. Erinevalt usuleigetest eestlastest on temale usk südameasi, mitte pelgalt komme.
Hingetoidu juurest ihutoidu teema juurde naastes selgub, et välismaalastes jälestust tekitavast süldist on Victoria Estefanía Pujol seni pääsenud, paraku pole kokkupuuted pudru ja musta leivaga olnud meeldivate killast. Seevastu meie tomatid, Kalevi šokolaad ja Steffani pitsa pälvivad ohtralt kiidusõnu. «Parim pitsa mu elus,» arvab neiu Pärnu restoranis tellitud roa kohta.
Pidžaama ja formaalsused
Noorte riietusstiilist rääkides märgib argentiinlanna, et algul näis siin levinud komme segada mustreid ja värve naljakas. «Tundus, nagu käiksid inimesed pidžaamas.» Argentinas pööravat noored rohkem tähelepanu stiilile ja tüdrukutele olevat tähtis naiselikkus. «Ehk on see sellepärast nii, et kanname päeval koolivormi. Õhtuti tahame ennast selle võrra erilisemalt tunda.»
Neiu tõdeb, et Argentina koolis näitavad õpilased õpetajate vastu küll rohkem lugupidamist üles, kuid see on paljuski formaalne. «Peame õpetaja möödudes püsti tõusma ja kasutama teietamisel lugupidavat intonatsiooni,» toob ta näiteid. Samas tuleb päris tihti ette, et õpilased pedagoogiga koos väljas lõunatavad.
«Mulle on kõik mu õpetajad meeldinud,» ütleb Victoria Estefanía Pujol ning pole kahtlust, et tunne on vastastikune. Endistelt õpetajatelt saadud telefonisõnumid kinnitavad seda.
Eesti koolmeistrid olevat keskeltläbi vanemad kui nende kolleegid Argentinas. «Suuremad kogemused tulevad aga kasuks,» toob tüdruk välja hea tahu.
Oma sõprade ja pere järele aastaks Eestisse kolinud võõramaa neid veel meeleheitlikult ei igatse, sest lumigi on ju alles nägemata. «Ma tõesti naudin siin olemist,» kinnitab ta ning kirjeldab saunaskäigu järel lõõgastumist, tuhandete tähtede vaatamist ja ääretut vaikust. «Elan oma kodumaal üheksandal korrusel, ümber on linnatuled ja sagin. Mul pole kunagi avanenud võimalust sellist taevast näha.»
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar